Tarretatud magusroad pakuvad nii silmailu kui maitseüllatusi, samas pole nende valmistamiseks tarvis ei erilisi oskusi, keerukaid abivahendeid ega haruldasi komponente. Maitsetu, värvitu ja lõhnatu þelatiinipulber võimaldab argisemaidki toiduained lauale kanda uhkes ja ennenägematus vormis.



Mida tarretada

Ýelatiin aitab lauale võluda lugematutes variatsioonides järelroogi jogurtist, mahladest, puuviljadest ja kohupiimast ning õhulisi ja kergeid tarretisetorte; ka tuuletaskute, tortide ja rullbiskviitide täidiseid on võimalik þelatiiniga tugevdada.

Tarretada võite ka peaaegu kõiki soolaseid külmroogi, kaasa arvatud traditsiooniline kartulisalat või rosolje nii koos kastmega kui eraldi; viimasel juhul serveerige kaste eraldi kannus. Tarretiseleemeks võtke mõlemal juhul liha- või köögiviljaleem ning lugege enne töö juurde asumist hoolikalt läbi allpool spinatisalati valmistamise juures leiduv õpetus tükiliste tarretiste valmistamiseks.

Katke õhukese tarretisekihiga ka külmlaua liha- ja keelelõigud, mis muidu kiiresti kuivades peagi näotuks muutuksid. Kaetavad ained olgu väga külmad, tarretiseleem sisaldagu tavalisest 1,5 korda rohkem þelatiini ning olgu katmisel juba poolenisti tardunud. Vastasel juhul imbub tarretis katmise asemel kaetava materjali sisse ning muudab selle kõvaks ja maitsetuks.



Mida þelatiin endast kujutab

Olen vanemate inimeste suust kuulnud þelatiini kohta väljendit kalaliim ning kartust, et see jätab toidule kala lõhna ja maitse. Aastakümneid tagasi tehti tarretavat vahendit tõesti kalast, nimelt mageveekalade luudest ja ujupõitest. Tänapäeval võib kalaliimi kohata vaid toiduainetööstuses, sealgi pruugitakse seda ainult koos kalaga. Laiatarbekaubana müüdavat þelatiini keedetakse hoopiski vasika- ja seajalgadest, nahast, kõhredest ja kõõlustest ning kanakontidest. Saadud liimjas vedelik töödeldakse ning saadetakse müügile peene kollaka pulbri või lehtede kujul. Þelatiinil pole ei maitset ega lõhna ning temas on 85% puhast loomset valku, organismile kasulikku ainet.



Tarretisesuhkur

Tarretav võime ja organismile kasulik toime on ka marjade ja puuviljade koostisesse kuuluval looduslikul pektiinil, mis hüüvitab kõiki meie kodumoose ja -marmelaade. Just pektiinil põhinevad ka soomlaste rohelises pappkarbis turustatava tarretisesuhkru (hyytelösokeri) hüüvitavad omadused. Kuna pakendil puudub eestikeelne juhis, siis pakun siinkohal lühikese õpetuse. Lahustage pooles liitris keemiseni kuumutatud mahlas või vees 1,5 dl suhkrut, laske veel korraks keema tõusta. Seejärel laske segu leigeks jahtuda ja kallake (tordikatte puhul niristage aeglaselt) marjade või puuviljade peale. Külmunud marjadele võib peale kallata täiesti keeva suhkrulahuse, mis jätab marjad eriliselt mahlaseks. Piimasegusid pektiin ei hüüvita, ka ei sobi nimetatud suhkur hoidiste valmistamiseks. Selleks otstarbeks on põhjanaabritel välja töötatud hillosokeri ehk hoidisesuhkur.



Kuidas þelatiiniga sõbraks saada

Olen päris kindel, et alljärgnev pikk jutt on teile igati arusaadav ning jääb meelde ainsa lugemiskorraga. Kõikide minu retseptides on vajalikud þelatiinikogused alati antud, omaleiutatute puhul saate koguseid kontrollida ja täpsustada veidi allpool leiduva lõigu põhjal.



* Vältimaks klompide tekkimist vee ja þelatiini kokkusegamisel, mõõtke vajalik þelatiinikogus anumasse, tilgutage peale veidi vett, laske 3 minutit paisuda ja lisage siis ülejäänud vesi. Sama sihiga võib magusa tarretise puhul þelatiinipulbri hulka enne paisutamist segada osa retseptis ette nähtud suhkrust.

*Kui soovite þelatiinipulbrit lahustada otse kuumas vedelikus, nagu viimasel ajal pakendite juhistes soovitatakse, raputage pulber vedeliku pinnale vähehaaval ning võimalikult hajusalt. Piimas ja koores lahustub pulber aga sellisel viisil vaevaliselt ning on lihtsam kasutada äraproovitud viisi – eelpaisutamist väikeses kuumakindlas anumas, näiteks kausikeses või emailkruusis ning sellele järgnevat sulatamist veevannis ehk suuremasse anumasse keeva vette asetatult.

*Lehtedena müüdavat þelatiini on võimalik pruukida ainult siis, kui tarretatava segu ühe koostisosa saab kuumutada auramiseni, kuna lehtþelatiin muidu ei lahustu. Asetage lehed 10 minutiks jääkülma vette; soojas vees imaks þelatiin tarbetult palju vedelikku. Võtke ligunenud lehed pihku ja suruge neist vesi välja samuti nagu nõudepesukäsnast – hästi tugevasti pigistades. Pange lehed kuuma segusse ja laske lahustuda, milleks kulub 30–60 sekundit. Üks þelatiinileht kaalub tavaliselt 2 grammi ning sellest piisab 1 dl vedeliku tarretamiseks.

*Arvestage, et segu keematõusmine nõrgendab mõnevõrra þelatiini tarretavaid omadusi.

*Pauligi Deli peenike þelatiinipulber vajab paisumiseks 2–3 minutit, teisi pulbreid pruukides uurige alati pakendit. Kui teil on kapinurgas säilinud Läti või Venemaa päritoluga tükilist þelatiini, võib paisumine võtta isegi 20–40 minutit.

*Vahustatud ainetele lisatava þelatiinisegu peab tingimata jahutama vähemalt toatemperatuurile, sest kuumus vedeldab vahu.

* Tarretatavad ained peaksid olema toasoojad, et tardumine ei algaks ebasoovitavalt kiiresti. Vahukoor, mis võiks minemise ohu tõttu peab vahustamisel olema külm, lisage alati viimasena ning tõstke seejärel segu kiiresti vormi. Kui kõik ained on külmad, hakkab segu hüübima juba segamisnõus, ja pealegi ebaühtlaselt. Viga aitab küll parandada anuma hoidmine soojas vees, kuid seda tasub teha ainult mahlatarretiste või süldi puhul. Muna sisaldavad kreemid ja sufleed lähevad soojendamisel tükki ja kaotavad vahuse konsistentsi, ka vahukoorest saab uuesti vahustamata koor.

*Kompotipuuvili või -marjad või muud tükilised lisandid nõrutage sõelal ja patsutage paberiga kuivaks. Ühe mahumõõdu tükkide kohta arvestage alati vähemalt 2 mahumõõtu vedelat segu. Et tükid jaotuksid tarretises ühtlaselt ning et tarretisevedelik toiduainetesse ei imbuks ja neid kõvaks ei muudaks, laske vedel segu pooleldi hüübida. Seda protsessi saab kiirendada järgmiselt: pange segu kogu tarretist mahutava anumaga suuremasse nõusse jäätükkide sisse. Kaapige segu suure lusikaga pidevalt servadest ja põhjast anuma keskele. Kui kogu segu hakkab sültjaks muutuma, tõstke anum kiiresti välja. Kui segu läks siiski liiga paksuks, saab seda viga anuma sooja vette asetamise ja segamise abil hõpsasti parandada, kusjuures þelatiini omadused ei kannata ka korduva jahutamise-soojendamise puhul. Kui olete saavutanud õige konsistentsi, mis peaks olema nagu lahti kloppimata munavalge, segage otsekohe juurde toasoojad tükilised lisandid, tõstke segu vormi ja pange jahedasse.

*Nii vahukoor kui vahustatud munavalge kallake þelatiini sisaldava segu peale viimasena. Segamiseks libistage suurt tömbiotsalist lusikat piki kausi serva ja seejärel mööda põhja alt ülespoole, kaussi iga lusikatäie järel veerand ringi pöörates. Tõstke segu seejärel otsekohe vormi(desse) ja pange tarduma.

*Katke vormid fooliumi või toidukilega, muidu tekib tarretise pinnale paks sitke nahk.

*Lihtsa mahla- või joogijogurtitarretise võib pokaalist söömiseks serveerida juba paari-kolme tunni pärast, väljakummutatava või tükiliste lisanditega aga mitte varem kui 5–6 tunni pärast. Vahustatud muna- ja kooretarretised vajavad hüübimiseks 12 tundi.

*Värske või külmutatud ananass, viigimarjad, kiivi, guaava ja papaia ning ka ingverijuur sisaldavad ensüüme, mille jõud käib þelatiini omast üle. Roog võib heal juhul korraks isegi hüübida, kuid muutub uuesti vedelaks. Kuna 80–90° juures ensüüm hävib, on nimetatud puuviljad kompotina tarretistes kasutatavad.

*Ärge säilitage tarretist üle 3 ööpäeva, kuna aja möödumisel muutub see ebameeldivalt kummiseks ja sitkeks. Kauem kui 36 tundi säilitatud tarretist hoidke enne serveerimist vähemalt pool tundi vormist väljalööduna toatemperatuuril, et see pehmeneks ning lõhn ja maitse esile tuleksid.

*Külmumisel muutub tarretise struktuur selles leiduva vee tõttu kristalseks, üles sulades aga vesiseks ning võib isegi koost laguneda.

*Tarretise vormist vabastamiseks piisab väikeste vormide puhul pika õhukese noa surumisest piki serva vormi põhjani. Nõnda talitades lasete õhu roa ja vormi vahele ning seni tihedalt anuma külge liibunud tarretis irdub nüüd hõlpsamini. Temperatuuride järske vaheldumisi taluv vorm pange 10 sekundiks servani sooja vette, asetage vaagen vormi peale, pöörake koos ringi ning mõlemist anumast korraga kõvasti kinni hoides lööge järsult allapoole. Vähemalt teisel-kolmandal katsel õnnestub see meetod alati. Kui tarretise pind juhtubki veidi sulama, võib roa koos vaagnaga uuesti veidikeseks külma panna. Irdumist kergendab ka eelnevalt külma veega loputatud vorm. Kõige lihtsamaks teeb suuema tarretise irrutamise vormi vooderdamine toidukilega, mille mahakoorimisel tarretise pinnale jäänud kribulist mustrit võib võtta kui lisakaunistust.

*Et kindlustada tarretise paigutumist täpselt vaagna keskele, kastke selle pealispind enne märjaks; nõnda saate tarretise hõlpsasti vajalikku kohta libistada.

*Kuivas kohas kinnises pakendis säilib þelatiin lõputult.



Võimalikud möödalaskmised ja nende vältimine

Kui tarretis on sitke ja kummitaoline, on tegemist olnud tarretava aine suure üledoseerimisega, väljakummutatud magusroa kokkuvajumisel aga on þelatiinikogus olnud vajalikust olulisel määral väiksem. Apteekri täpsus pole pulbri mõõtmisel vajalik, kuid päris silma järgi doseerimine pole ka mõeldav. Ärge kasutage þelatiini doseerimisel esimest ettejuhtuvat teelusikat, vaid standardset, 5 milliliitrit mahutavat mõõtekulbikest. Plastikust kulbikeste komplekte on pidevalt olnud saada Stockmanni kaubamaja majapidamistarvete sektsioonis ning nende hind pole sugugi kallis.



*Tükilisi lisandeid sisaldavate tarretiste puhul arvutage vajalik þelatiinikogus mitte lisandite, vaid lisatava vedeliku hulga järgi.

*Peene þelatiinipulbri paisutamiseks võtke 1 teelusikatäie (5 ml) pulbri kohta 1 supilusikatäis ehk 15 ml mahla, puljongit, vett, sidrunimahla vms vedelikku; leotamiseks piisab 3 minutist ehk kuni leotusanuma sisu on muutunud tihkeks valkjaks massiks.

*Þelatiini sulatamisel hoidke leotamiseks kasutatud anumat kuumas vees (retseptides on kasutatud väljendit “veevannis”), kuni lahus muutub läbipaistvaks ja siirupitaoliseks.

*Vaagnale kummutatava, soojas ruumis seismist taluva puljongist, mahlast või joogijogurtist valmistatud tarretise jaoks tuleks þelatiini võtta 10 tl (25–30 g) ühe liitri vedeliku kohta, mille hulka on arvatud ka leotamiseks pruugitav vedelik.

*Pokaalidest serveeritava tarretise puhul võib þelatiini võtta iga liitri kohta 2 tl vähem, kuna tarretis ei pea n-ö püsti seisma ning on pehmemal kujul isegi maitsvam.

*Kõige enam kaalutlemist on niisuguste väljakummutatavate järelroogade puhul, mis sisaldavad struktuuri tugevdavaid aineid nagu paks jogurt, vahustatud munad, vahukoor ja kohupiim. Taolised tarretised vajavad ühe liitri vedelate ainete kohta tavalisest vähem ehk 8 tl þelatiini; pokaalidest serveerimiseks võib pulbrit võtta veel 2 tl võrra vähem. Vedelateks aineteks tuleks lugeda mahla, rõõska koort, jogurtit või hapukoort ning osaliselt ka mune, eriti kui neid on palju (ühe muna maht on keskmiselt 0,5 dl).

*Kõik eeltoodud þelatiinikogused kehtivad siis, kui tardumiseks jääb vähemalt 12 tundi, 4–6 tunni pärast serveerimiseks tuleks neid umbes veerandi võrra suurendada.

Ma mõtlesin just, et kas ehk saaks ka tarretada singirullide juustutäidiseid ?

siis püsiks täidis ilusti paigal ega variseks otstest välja

Põhimõtteliselt küll, aga ma pole ise kunagi proovinud. Kas sa mõtled riivjuustu-majoneesitäidist? Mina vist paneksin pigem majoneesi veidi rohkem. Aga miks mitte katsetada, see on ju nii lihtne.

jah ma mõtlen just seda riivjuustu-majoneesi täidist,sellega on alati häda, et juusturibad üritavad otstest välja ronida,

ja mõtlesin veel philadelphia toorjuustu või riccotta toorjuustusegusid, sinna annaks ka tilgakese zelatiinilahust hulka panna, siis vähe kompaktsem..

Mina riivin selle roa jaoks alati juustu ise. Riivin juustutüki lühikest serva pidi lühidalt edasi-tagasi, nii tekivad väga lühikesed juustutükikesed. mis ühinevad kenasti ja tõrkumatult majoneesiga.

ahaaa..

mina laisk perenaine kasutan valmis riivjuustu

sinna see koer maetud oligi

Mina kasutan muidu ka alati, ma olen ka laisk. Sa võid pikanarmalise riivjuustu lihtsalt kumerateralise kokanoaga lühemaks hakkida lõikelaua peal, see läheb kiiresti.

Kui teen suuremaid koguseid, riivin köögikombaini peene riiviga ja saab väga hea suurus Toorjuustule võib muidugi veidi þelatiini lisada, see küll paha ei tee, kuid kujutan ette, et rullid võiks þelatiinilahusega paksemalt ka üle pintseldada, jäävad sellised tugevamad ning kenasti läikivad

tänan sind ,Maire, kuldsete nõuannete eest

Kas nüüd kuldsed, aga ehk pronksi pressin välja, ikkagi auhinnaline koht!

Vabandage teemast möödarääkimist, aga mind pani mõtlema see, et tragid perenaised nimetavad end laisaks ja eelistavad kasutada valmisriivitud juustu. Olete kunagi uurinud, kui suur on hinnavahe riivitud ja riivimata juustu vahel ! Minul kaob küll laiskus ära, kui uurida viitsin.

Kasutan riivjuustu suuremates kogustes ehk kaks-kolm korda kuus ja ikka sellistes olukordades, kui mulle on riivimisele ja vändaga aparaadi pesemisele-kuivatamisele kuluva aja- ja energiakulu säästmine palju olulisem kui hinnavahe.

Eks aeg võrdu rahaga, ja seda, kumba kasinamalt käes, me ka väärtustame rohkem.


Ent zhelatiini kohta tahtsin küsida - miks, kullakesed, te paljud kirute Latplanta zhelatiini? Mul siin sooservas on just peamiselt seda võtta, ja kordagi pole ta mind alt vedanud. Aga olen kuulnud mõnest suust, et sellega ei saavat üldse hakkama. Mis teil siis untsu läheb, miks ta teile ei meeldi? Ma ei ole selle toote müügiga mitte kuidagi isiklikult seotud, aga mulle lihtsalt pakub huvi teada, miks materdatakse üht, teistega (mu meelest täiesti samaväärset) toodet.

Mina kasutan ka Laplanta þelatiini ning olen täiesti rahul Nüüd ilmus müüki leedukate Valdorfo maitseainete sari ning nendega ka väga rahul, kusjuures hinnad väga odavad ning toode kvaliteetne. 4og sidrunhapet maksab näiteks 3 kr, kõige kallimad maitseained 4.50. Mina kahjuks pean küll vaatama, mis on odavam. Alles müüdi meie poes kaneeli, läti toode, 1 kr pakk. Miks peaksin siis kallimat ostma

Ega mina Latplantat otseselt ei kiru, pigem ikka seda veneaegset. Latplanta oma lihtsalt käitub teisiti kui see, millega olen harjunud - ei paisu ega sula nii kiiresti. Ka meie Sildesti pakitud ja rootsis seatoormest valmistatud þelatiin on üsna jäme ja vajab paisumiseks kauem aega. Pakendil soovitatakse sulatada otse vedelikku, mis aga on üsna tüütu ja aeglane tegevus.

Seevastu peenike, lausa tuhksuhkruga sarnanev Deli vms pulber paisub sekunditega ja sulab sama kiiresti. Niisiis aja ja harjumuse küsimus.


Kokkuhoiust veel nii palju, et minu 12-tunniste tööpäevade puhul pean tõesti tegema valikuid, kumba on otstarbekam säästa.

To ory


jah olen täiesti teadlik hinnavahest tavalise juustu ja riivjuustu puhul

igapäevaselt ma valmis riivjuustu ei ostagi, aga kui on külalised tulemas ja vaja niikuinii metsikult köögis toimetada, siis minu jaoks asetub ajakokkuhoid kõrgemale pulgale kui rahakokkuhoid,


ning ka mõned riivid säilivad puhtamana,

Siit moraal, et kasutage kirjavahemärke ikka õigesti, koma, punkt, koolon ja need teised kuuluvad neile EELNENUD sõnaga kokku ja tühik tuleb alles siis, mitte kunagi kirjavahemärgi ees. Ainsaks erandiks mõttekriips, kus tühik kahel pool, ning sidekriips, kus võib olla kord nii, kord naa.


Muidugi võib mugavust taotledes maksta, aga kõige mõistlikum oleks usaldada juustukannikas ja riiv tugevatesse mehekätesse, kui endal aega hirmus napib...

Pidin väga mitu korda lugema, et eelmise sõnumi esimese lõigu kirjutamise eesmärki mõista. Arvan, et ega see ei jõua ka väga paljude teiste kasutajateni.

Zoocoll tahtis öelda, et kui kirjavahemärke valesti kasutada, võib suurest L-tähest saada lollikest tähistav emotikon.

Tegelikult me vist leppisime kokku, et kui välja arvata need kurikuulsad punktid kõikide kirjavahemärkide asemel, siis ei hakka kellegi kallal näägutama. Mulle muide näib, et Nona ei märganudki oma viga, (sest muidu ta oleks kindlasti vabandanud), vaid vajutas kiiresti "saada" ja rohkem ei vaadanudki.


Juustu riivimise kohta nii palju, et igaühel ei pruugi ju alati meest kõrval olla. Või siis teeb ta mõnda teist tööd.

olen nüüd tagasi,

jah kahjuks ma ei märganudki oma viga,



niiminu moodi- tormata üle välja ja alles siis avastada, et kiiret nagu polnudki,

aga Zoocollil õige tähelepanek, riiv ja juust mehekätesse anda,

Ma arvan et zelatiini sulatamisel 30 sec. vahet see vist eriti köögi aega ei mõjuta. Juhuslikult kui restos ei tööta .Enamus koostis aineid on ikka sama, lihtsalt loeb kas tera või plaadi paksus on erinev zelatiinil.Naised ärge viie minuti pärast endale küll suurt kisa korraldage.Samas riivitud juustu osta? See on paras laisklemine! Küllaltki palju eesti naisi enam ei oskagi süüa teha. Võtke arvesse oskusi on vaja ja odavam tuleb ka