Ühel kaunil päeval mööda Narva maanteed kesklinnast Pirita poole kimades hakkas mulle silma Tallinna Ülikooli hoonest linnapoole jääv maja ning nagu võluväel kadusin mälestustesse. Aastaks tekkis ma pakun 1987 ning lastekohvikus pakuti ahjuviinereid ja kõrge jalaga pokaalist head kartulisalatit.
- Meist
-
-
- Viimased postitused
- Viimased kommentaarid
- ontajee on Toidust lugupidamine
- Inna on Toidust lugupidamine
- K on Toidust lugupidamine
- Kristina on Toidust lugupidamine
- marju on Toidust lugupidamine
- Arhiiv
- Tags
