Mind vaevab pidevalt eetiline dilemma, kuidas suhtuda toidusse, millest selle tegijad pole lugu pidanud. Eriti teravalt kerkis teema üles hiljutise meeste tantsupeo kontekstis, kus kuuldavasti pakuti ühiskatlast kohutavat toitu, millest agarad mehed tublisti pilte tegid ja neid Facebooki üles riputasid. Mõnele pildile järgnes suurem vilekoor kui teisele, rahvas jagas rõõmuga nördimust.

Aga milles toit süüdi on, hakkasin ma kogu seda vilistamist kuulates-vaadates mõtlema. Pigem on asi selles, et toitlustuse eest vastutanud inimesed ei püüdnudki paremat – justkui tuleks massiüritusele esinema suur kamp sigu, pole vahet, mis rokka neile ette loobitakse. Meenutab idüllilist vene aega, mil tegelikult enamik koolilõunaid ja töölissööklaeineid oluliselt ei erinenud meeste tantsupeo omadest, selle vahega, et iga asutuse ja söökla seintel (või vähemalt eesruumis) olid kaunid plakatid, mis kutsusid toitu ja eriti leiba austama. Ma tegelikult ei usu, et eesti rahval kunagi enne selle „heroistliku“ perioodi algust toidu vastu austus puudus. Aga 50 aastat plakateid on teinud oma töö ja 20 aastat plakatitevaba elu ei ole seda mõnedes punktides veel väärata muutnud. Meenub kaasus, kui haridusminister Tõnis Lukas läks pärast pronksiöö sündmusi vene koolidesse ja sai teada, et » Read more: Toidust lugupidamine