Aluseline toitumine päästab haigustest

“Toituda on vaja selleks, et olla terve, mitte nautlemiseks, kuid tervislik toit võib olla väga nauditav,” ütleb joogaõpetaja Ragnar Kurm. Haigusi põhjustab kontsentreerunud happeliste jääkainete kuhjumine. Organismi ülihappelist seisundit on võimalik ravida aluseliselt toitudes, mitte happeliste ravimitega.

Inimese tervise võti on keha sisemine puhtus. Toksiliste happeliste jääkainete kuhjumine tipneb degeneratiivsete haigustega, nagu vähk, diabeet, multiskleroos jne. Happelises kehas on nõrkus, jõuetus ja valu, meelt täidab depressioon ja apaatia, sageli kaob sellega ka eluisu. Täiusliku tervise puhul on mõistus terav, mälu selge, keskendumisvõime hea ja meeleorganid terased. Inimese liigutused on sujuvad ja nõtked, keha on energiast tulvil ja nahk sile, hinges on tegutsemistahe.

Kahjulikud happed

Happeliste ja aluseliste ainete tekkimisel on kaks peamist allikat - toitumine ja mõtlemine, sh emotsioonid ja inimsuhted. Üldist heaolu peegeldab kõige paremini vere kvaliteet, mille kõige olulisem määraja on pH tasakaalu hoidmine ja vere puhtus. Kui keha pH kaldub happesuse suunas, võib mikroskoobiga verd vaadates näha mikroorganismide (bakterid, viirused, hallitus, seened) teket ja vohamist. Sõltuvalt happest võivad verre tekkida kristallid, mis on vihje, et organismis hakkavad tekkima kivid, nt neeru- või sapikivid.

Organism annab endast kõik, et hoida vere pH-d väga kitsastes piirides. Ta on valmis loovutama tasakaalu hoidmiseks isegi kudesid ja organeid, kuid on ka teisi mehhanisme, näiteks jääkainete talletamine rasvkoesse või luudest aluselise kaltsiumi (osteoporoos ja hammaste lagunemine) ja lihastest aluselise magneesiumi verre toomine. Lõpuks hakkavad happed organites kontsentreeruma, kuni muutuvad mõneks degeneratiivseks haiguseks, nagu näiteks vähk.

Enamik nüüdisaegse inimese toiduvalikust on happeline. Mitmed toiduained põhjustavad organismis lima ja mikroorganismide teket. Näiteks kulub ühe tassi piima põhjustatud happesuse neutraliseerimiseks 20 tassi aluselist jooki, ühe tassi jäätise puhul 240 tassi aluselist jooki. Happeliste toiduainete hulka kuuluvad näiteks magusained, töödeldud toidud, piimatooted, liha ja munad, pärm, seened, alkohol ja kofeiin, rafineeritud sool ja küllastunud rasvad.

Nende asemel peaks toidulauale tooma vee, värsked köögiviljad, rohelised mahlad ja külmpressitud õli. Päevas peaks jooma 2-4 liitrit aluselist vett, mis on saadud lisandite abiga või ioniseerimisega. Aluselise toidulaua juurde kuulub ka spetsiaalne roheline jook, mille on välja töötanud pH-toitumise tuntuim eestvedaja doktor Robert  O. Young. Murumaitseline jook sisaldab kuivatatud idusid, oraseid, võrseid, lehti ja vilju ning seda doseeritakse üks teelusikatäis ühe liitri aluselise vee kohta.

Peale puhta kvaliteetse vee aitavad organismi puhastada ka klorofüllirikkad köögiviljad. Samuti aitavad need jõudsalt taastoota verd, kuna klorofülli ja hemoglobiini molekulid on peaaegu identsed. Kõige paremini saab klorofülli kätte erinevatest kapsastest, rohelistest salatitest ja taimedest ning orastest, samuti kuulub dieedi juurde igasugune värske köögivili. Juurde peaks sööma idusid, sest kõiges värskelt tärkavas on kõrge elektriline potentsiaal. Aluseline toitumine eeldab ka külmpressitud õlide kasutamist, mis aitavad siduda happeid ja ehitada raku membraane ning "õlitavad" organismi. Õlidest soovitatakse tarbida oliivi-, kanepiseemne-, linaseemne-, viinamarjaseemne- ja teisi puhtaid õlisid.

Dr Youngi järgi võiks ideaalne menüü koosneda 80% aluselisest ja 20% kergelt happelisest toidust. 20% happeliste toitude hulka mahuksid näiteks pudrud, magusad puuviljad jne (vt toitude skaalat). Toiduainete kombineerimisel tuleks arvestada, et koos ei maksa süüa tärklist ja loomse päritoluga valku, näiteks kartulit ja liha. Tulemuseks võib olla selline kogus happeid, et immuunsüsteem lülitub kuni viieks tunniks välja.

Igal toiduainel on energiaväli, mida on võimalik fotografeerida ja mille sagedust on võimalik mõõta. Mida suurem ja kõrgema sagedusega on see väli, seda paremini ja teotahtelisemana tunneb ennast inimene pärast söömist. Toitudes aluseliselt, hakkab veri muutuma aluselisemaks ja nendes tingimustes hakkavad rakud vabastama isegi aastakümnete jooksul kogunenud jääkaineid. Kui keha puhastub, siis see ka terveneb.

9 aluselise toitumise näpunäidet

1. pH tasakaal

Pööra tähelepanu, et toidukorrad sisaldaksid rohkem aluselisi toiduaineid. Tõsta järk-järgult latti kõrgemale, kuni 80 protsendini. Näiteks 80% rohelist salatit ja 20% makarontooteid.

2. Eelista toortoitu

Iga töötlusaste vähendab toidu kvaliteeti ehk mida vähem töödeldud on toit, seda parem. Loobu toidu kuumutamisest (üle 47 ˚C), sest muidu hävib osa bioaktiivseid aineid ja toidu energiaväli ning toit muutub seetõttu raskemini seeditavaks. Kui soovid siiski sooja toitu, keeda või soojenda seda nii lühikest aega kui võimalik. Väldi toidu kõrbemist, pruunistumist ja krõbedaks muutumist, mis tekitavad palju toksiine. Õli lisa toidule julgelt  ja alati kõige lõpus, kui toit on juba jahtumas, sest nii säilivad õli kasulikud omadused.

3. Loobu magustoidust

Üks suhkruga magustoit võib rikkuda parimagi aluselise eine. Alguses asenda kommid, šokolaadid, koogid jms puuviljade ja meega ning seejärel vähenda ka nende osakaalu. Lõpuks võid kasutada ka steviat ehk suhkrulehte (Paraguaist pärit põõsastaim, mille lehed sisaldavad magusamolekuli steviosiidi), mis annab magusa maitse, kuid pole süsivesikurikas. Ajapikku hakkab intensiivsetest maitsetest nüristunud keel tajuma ka peeneid maitseid. Aluseliselt süües väheneb iseenesest isu happeliste toitude järele ja suureneb soov toituda aluseliselt.

4. Lihatoodete asemel pähklid ja kala

Lihatoodete asemel kasuta valgurikkaid taimseid toiduaineid, nagu näiteks tofu, pähklid ja seemned. Väga head on mandlid, sarapuupähklid ning päevalille-, kõrvitsa-, lina- ja seesamiseemned. Pähkleid ja seemneid võiks enne söömist leotada, nii aktiveeruvad bioaktiivsed ained ja neid on ka kergem seedida. Kala, eriti lõhe sisaldab palju kasulikku oomega-3-rasvhappeid, kuid ka teisi kasulikke aineid.

5. Lehmapiima asemel sojapiim

Lehmapiima võiks asendada sojapiimaga, kuigi lisandivaba sojapiima on Eestis raske leida. Samuti võid kasutada mandli-, seesami-, riisi- või kookosepiima, mida saab ka ise teha. Loobuda tuleks ka juustust, jäätisest ning teistest hapendatud piimatoodetest. Ühe tassi piima põhjustatud happesuse neutraliseerimiseks kulub 20 tassi aluselist jooki, ühe tassi jäätise puhul 240 tassi aluselist jooki. Inimene omastab kergemini ka kitsepiima.

6. Loobu pärmist

Pärmist, sh leivast, saiast, pirukatest tuleks täielikult loobuda. Ka suurtest seentest tuleks loobuda. Organismi pärmist puhastamiseks mine esimese sammuna üle pärmivabale leivale, söö näiteks õhukest lavašši.

7. Väldi valget jahu ja riisi

Kui armastad makarone, saad need asendada näiteks tatrast tehtud toodetega, millele ei ole lisatud muna. Valge rafineeritud nisujahu saab asendada tatrajahu või speltaga. Head on täisterapudrud, nagu näiteks hirss, spelta, riis või tatar. Valge riis asenda pruuni riisiga. Sobib ka basmati ning metsik riis. Tärkliserikkad toidud mahuvad 20% toidukoguse hulka.

8. Vähem magusaid puuvilju

Magusaid puuvilju söö mõõdukalt, sest peale kasulike mineraalide ja vitamiinide on neis ka suur kogus suhkrut, mis tekitab käärimist. Endiselt võid tarbida näiteks sidrunit ja greipfruuti. Parim puuvili on avokaado ja selle tarbimisel pole piiri.

9. Alternatiiv kastmetele

Enamik kastmeid ja vürtse sisaldab palju suhkrut, soola ja kääritatud ning happelisi lisandeid. Ära kasuta ketšupit, äädikat, sinepit, majoneesi ja sojakastet, vaid eelista külmpressiõlisid, sidrunit, küüslauku, sibulat, ingverit. Lisada sobib ka taimseid vürtse, nagu estragon, basiilik, koriander jne.